ITSPEA DN

  Klassikaline kõrgkoolidiplom Klassikaline kõrgkoolidiplom IT-valdkonnas, olgu see siis bakalaureuse- või magistrikraad, avab ukse laiale ja põhjalikule arusaamisele infotehnoloogia põhimõistetest, teooriatest ning praktilistest oskustest. Lisaks pakub see ka üldisi teadmisi, mis kuuluvad kõrgkooli õppekavasse. Paljud ettevõtted, eriti aga riigiasutused, eelistavad tihti kõrgkoolidiplomiga kandidaate, kes suudavad lahendada keerukaid probleeme ning omavad sügavat arusaamist IT-valdkonnast. Kõrgkooli programm on neile tuttav ning tööandjad saavad kindlad olla, et kandidaadil on vajalikud teadmised olemas.See on eriti oluline juhtivatel või spetsialiseerunud tehnilistel ametikohtadel, kus eeldatakse laiapõhjalist arusaamist süsteemidest, arhitektuurist ja juhtimisest. Lisaks sellele, kui eesmärgid hõlmavad endas ka edasijõudmist õppimises, näiteks järgmise kraadi omandamist, pakub kõrgkoolidiplom võimalust süveneda uude spetsialiseerumisvaldkonda ülikooli programmi raames. Rakendus-/kut

  EULA Eelised: Võimaldab arendajal kontrollida ja kaitsta oma intellektuaalseid õigusi ja ärihuve. Arendaja võib võtta tarkvaratoote kasutamise eest tasu ja piirata juurdepääsu selle lähtekoodile. Puudused: Piirab vabadust programmi kasutada, muuta ja levitada. Võib olla hirmutav arendajate kogukonnale ja kasutajatele, kes eelistavad avatud lähtekoodiga ja tasuta levitamist. Kasutamine: Kui arendaja soovib kaitsta oma ärihuve ja kontrollida oma toote kasutamist, samuti saada selle müügist tulu, on EULA kõige sobivam variant. GNU GPL Eelised: Annab vabaduse programmi kasutada, muuta ja levitada. Tagab, et kõiki lähtekoodil põhinevaid tuletatud teoseid levitatakse ka GNU GPL-i all. Infotehnoloogia vallas algajatele annab see hea võimaluse tarkvaraga praktikas tutvuda. Puudused: Äri seisukohast on ebasobilik variant, kuna arendaja soovi korral ei saa toodet müüa. Nõuab mis tahes tuletatud teoste levitamist ka GNU GPL-i alusel, mis ei pruugi olla kommertsprojektide jaoks soovitav. Kasutam

Intellektuaalomandimudeli komponent mis on effektiivne Tänapäeval on litsentsimine intellektuaalomandi mudeli üks tõhusamaid ja asjakohasemaid komponente. Sest see annab teistele ettevõtetele või eraisikutele õiguse kasutada oma tehnoloogiat või tooteid, mis annab suurepärase võimaluse oma tegevuse monetiseerida. Ja kui vaadata asja teisest küljest, siis see võimaldab ka legaalselt kasutada oma töös juba olemasolevaid kvaliteetseid tooteid. Teiste sõnadega see annab toodele võimalust elada, kasutusel olla, omanikku toita ja mitte unustada oma kodu :) Intellektuaalomandimudeli komponent mida peab muutma Aga kui mõelda komponendile millist oleks hea muuta, siis ma valiksin patendi, kuna praegune patendisüsteem võib mõnikord pidurdada innovatsiooni, näiteks kui isikud kasutavad patente valesti või hoopis kui patendiomanikud kasutavad neid mitte uute ideede väljatöötamiseks, vaid selleks etkonkurentide turult tõrjumiseks. Seega võib tekkida olukord(aga kes teab, usun et praegu neid kindlas

Virginia Shea kirjeldas oma raamatus “Netikett” 10 võrgusuhtlemise käsku, kuid need seadused on kirjutatud eelmisel sajandil ja Internet on sellest ajast peale läbi teinud märkimisväärseid muutusi, mis võivad muuta mõned suhtlusreeglid olulisemaks, teised aga muutunud vähem tähtsaks. Kuid on ka võimalik, et reeglid ei kaota üldse oma tähtsust. Kõigepealt tahaksin märkida, et oli äärmiselt raske valida, mis nimekirjast on kaotanud oma aktuaalsuse ja mis on, vastupidi, saanud, kuna minu arvates on kõik need reeglid endiselt ligikaudu sama olulised.  See mis siiamaani aktuaalne Tänapäeval võrgus on kasvanud nii kasutajate arv kui ka sõnumiplatvormide arv ning seetõttu on suurenenud ka isikliku info hulk Internetis. Antud juhul ei saa ma välja tuua ainult ühte kindlat reeglit, vaid pigem kogumikku, mis käsitleb konkreetset teemat. Sellega seoses märgin, et kõigi teiste punktide seas on tänapäeval üha olulisemaks muutumas ka punktide “Ole inimene” , “Austa teiste inimeste privaatsust” ja “